Jaapanis
Jaapani lapsed võtavad Uut Aastat vastu uutes riietes. Arvatakse, et see tagab tervise ja edu algaval aastal. Uusaastaööl peidavad jaapani lapsed padja alla pildi, millel on kujutatud purjekas seitsme võluriga – seitsme õnnetoojaga. Jääst lossid ja kindlused ning muinasjutukangelaste hiigelsuured lumeskulptuurid kaunistavad aastavahetusel jaapani linnu.
Jaapanis kuulutavad Uue Aasta saabumist sada kaheksa kellalööki. Vana uskumuse kohaselt "tapab" iga kellalöök ühe inimpahedest. Neid on jaapanlaste arvates küll kõigest kuus (ahnus, kurjus, rumalus, kergemeelsus, otsustusvõimetus, kadedus), kuid igal neist pahedest on 18 varjundit – just neile kõlabki jaapani kell. Uue Aasta esimestel sekunditel tuleks jaapanlaste arvates naerda – see peaks edu tooma. Selleks, et majja tuleks õnn, kaunistavad jaapanlased oma kodu välisukse bambuse- ja männiokstega, mis on pikaealisuse ja truuduse sümbolid. Mänd kehastab pikaealisust, bambus truudust ja ploomipuu eluarmastust. Toit laual on samuti sümboolse tähendusega: pikad makaronid – pikaealisuse märk, riis - tähendab jõukust, karpkala – jõudu, oad – tervist.
Igas peres tehakse uusaastatoitu moti – milleks on riisijahust saiad, kakukesed ja pliinid. Ning hommikul, kui Uus Aasta astub oma õigustesse, väljuvad jaapanlased oma kodudest tänavatele päikestõusu vaatama. Esimeste päikesekiirte saabudes õnnitlevad nad üksteist ja kingivad kingitusi. Kodud kaunistatakse okstega ja kääbuspuule riputatakse värvilised munad. Jaapani Jõuluvana kutsutakse Segatsu-san – Härra Uus Aasta. Tüdrukute lemmikmeelelahutuseks on sulgpalli mängimine, poisid aga lennutavad pidupäevadel traditsioonilist tuulelohet. Jaapanlaste seas on väga populaarne selline õnnetoov amulett nagu reha. Iga jaapanlase arvates on reha hädavajalik Uuel Aastal õnne kogumiseks. Bambusest reha - kumade – tehakse suuruses alates 10 cm kuni 1,5 m ja kaunistatakse mitmesuguste joonistuste ja talismanidega. Selleks, et saavutada saabunud Aastajumaluse soosingut, ehitavad jaapanlased oma kodu ette väikese kolmest bambusekepikesest tehtud värava, mis on kaunistatud männiokstega. Jõukamad inimesed ostavad kääbusmänni, bambusevõrse ja õitsva ploomi- või virsikupuukese.
Itaalias
Itaalias algab Uus Aasta kuuendal jaanuaril. Kõik itaalia lapsed ootavad kannatamatult lahket haldjat Befanat. Ta lendab kohale võluluua seljas, avab uksed väikese kuldvõtmekesega ja täidab magavate laste tubades kamina külge riputatud sukad kinkidega. Sellele, kes õppis halvasti või tegi koerustükke, jätab Befana näpuotsatäie tuhka või sütt. Solvav, kuid ju siis olid selle ära teeninud! Buon Natale – see on itaalia Jõuluvana. Itaalias arvatakse, et Uut Aastat tuleb alustada kõigest vanast vabanemisega. Sellepärast on Uusaastaööl tavaks akendest vanu asju välja loopida. Peab olema ettevaatlik, kui ei taha vana triikraua või tugitooliga vastu pead saada. Ja nagu lõunamaalastele kombeks, tehakse seda temperamentselt ja suurejooneliselt: kogu pahn loobitakse akendest välja...Arvatakse, et vanade asjade asemele tulevad kindlasti uued. Uusaasta peolaual on ilmtingimata pähklid, läätsed ja viinamarjad – pikaealisuse, tervise ja heaolu sümbolid. Itaalia provintsis eksisteerib juba ammustest aegadest komme: 1. jaanuari varahommikul peab kindlasti tooma allikast "uue vee". "Kui sul ei ole sõpradele midagi kinkida, - räägivad itaallased, - kingi oliivipuuoks ja "uus vesi". Arvatakse, et "uus vesi" toob õnne. Itaallaste jaoks on samuti tähtis, keda nad Uuel Aastal esimesena kohtavad. Kui esimene vastutulija on munk või vaimulik, siis on see halb enne. Samuti on ebasoovitav kohata väikest last, kuid kena tütarlapse nägemine on väga hea. Kuid veelgi parem on kohata küürakat...Siis tuleb Uus Aasta kindlasti õnnelik!
Inglismaal
Inglismaa ja Walesi elanikud peavad Jõule tähtsamaks pühaks kui Uut Aastat. Jõulupühi peetakse kirikus, kuid peo kõige meeldivamaks osaks on loomulikult 25. detsembril toimuv jõulusöömaaeg. Sellele koguneb kindlasti terve pere. Peolaual olevad toidunõud, laudlina ja salvrätikud on tihti jõulusümboolikaga ning iga taldriku kõrval on tingimata traditsiooniline ja kõigi poolt armastatud paukkonfett. Kui jõulupaukpadrunid lõhkevad, pudeneb neist välja konfette, mänguasju, igasuguseid vidinaid ja naljadega kirjakesi.
Mehhikos
Uus Aasta võetakse vastu pidulike ilutulestikega, raketipüstolitest tulistamisega ning eriliste uusaastakellukeste kõlistamisega. Lastele antakse südaööl kätte maitsvad nukukujulised präänikud.
Filipiinidel
Kohalike elanike lemmikmeelelahutuseks on – kukevõitlused. Kuked võitlevad kiiresti, hasartselt ning alati lõpeb võitlus ühe osapoole surmaga. Uus Aasta võetakse vastu suurejooneliselt ja arvukate ilutulestikega. 9. jaanuaril, Musta Nasareetlase Protsessioonipäeval, kantakse mööda pealinna tänavaid tumedast puidust valmistatud inimesekõrgust Jeesuse kuju.
Kuubal
Kuubal võetakse Uus Aasta, nagu ka kõik teised pühad, vastu väga lõbusalt. Enne Uue Aasta saabumist täidavad kuubalased veega kõik kannud, ämbrid, kausid ja vaagnad ning kui kellaosuti peatub kaheteistkümnel, kallatakse vesi akendest välja. See tähendab, et Vana Aasta lahkub ja talle soovitakse head teed. Ja veel: Uusaastaööl peab igaüks sööma kellalöökide ajal viinamarju. Kaksteist kellalööki – kaksteist õnnetoovat viinamarja! Tõrvikute ja ilutulestike valgel võtab kogu Kuuba osa karnevalidest, tantsib ja laulab.
Hispaanias
Uue Aasta vastuvõtmiseks kaunistavad hispaanlased aegsasti oma kodusid, tänavalaternaid ja kaupluste vitriine rippvanikutega. Sel ajal on Hispaanias küllaltki soe. Peamised sündmused toimuvad alati linna peaväljakul. Pidustuste avasündmuseks on traditsiooniline aastalõpuball, millest võtavad koos täiskasvanutega osa ka lapsed. Kindlakskujunenud traditsiooni kohaselt tulevad linnakodanikud kell 12 tänavale ja söövad iga kellalöögi ajal ära ühe viinamarja, soovides samal ajal mõne oma salasoovi. Kõike seda saadab saluut ja petardide kärgatused. Hispaanias tehakse kingitusi mõlema püha puhul: Jõuludeks kingitakse midagi romantilist, Uueks Aastaks midagi praktilist.
Lapimaal
Lapimaa – Santa Clausi kodumaa. Siin on Uue Aasta vastuvõtmine värvikas vaatemäng: mäest laskuvad tõrvikutega suusatajad, kõikjal on ilutulestikud ja põlevate küünaldega kaunistatud kuused. Südaöö lähenedes toovad põhjapõdrad kohale Santa Clausi, kes õnnitleb kõiki ja jagab kingitusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar