Huvitav, mida ootavad elult keskealised ja vanemad inimesed. Neil on juba oma töö, perekond jne. Nende elu on vist kuni surmani ette määratud. Kas see igavaks ei lähe? Noortel vähemalt on ees uut ja huvitavat. Probleemiks on juba seegi, et missuguse elukutse sa kunagi omandad, kus ja kellena sa kunagi töötad. Tundub, et sind ootab elus midagi suurt ja ilusat. Aga kui midagi enam oodata ei ole, mis siis saab ?! Kas siis on kõik? Kas siis ootab meid ees igavus ja tunne, et me oleme kasutud?

Mõned vastaksid, et JA, mida meil ikka enam teha on töökoht, kus saab head raha; pere; oma kodu ja sõbrad on olemas, mida veel tahta. Kõik hea on ju olemas. Aga osad vastaksid, et EI, alati saab midagi muuta sõpru tuleb alailma juurde, ainus asi selle juures on see, et vanu sõpru ei tohi unustada selleeest; uued töökogemused on ka head, kust sa tead, et see töökoht sulle jääb alati meeldima, selleks tuleks uuesti kooli minna ja midagi uut õppida; pere on küll asi, mida väljavahetata ei taha, kui kõik on hea.

Aga mida siis arvata mõelda, et ees ootabki meid ainult igavus või vastupidi, kõik tuleb uus ja huvitav? Samas kui võtta, et kui me teame juba lapsest peale kelleks me saada tahame ja kus elada või siis vanemad otsustavad lapsele juba väiksest peale ära, mida tuleb õppima minna järelikult on nendel vaestel lastel juba ette ära määratud, mis nende elust saab. Aga samas lapsed saavad ise hakkama, neil pole ju vaja inimesi, kes neil ees tolkendaks. Nad tahavad küll head, aga alati ei tule siis just head nahka. Parem on lasta lastel teha asju, mida nad tahavad ja õpivad ise oma vigadest. Nad ei õpigi muidu, nad hakkavadki lootma, et keegi teine parandab nende vigu. Kuid see ei saa nii kesta. Igaüks peab elama oma elu ise, mitte, et keegi elab selle ise kellegi teise eest ära kuna tal enda elu läks nässu ei läinud nii nagu vaja oli. Selleks ongi vaja oma vigadest õppida.

Järeldus: Ela oma elu nii, et sa seda kahetsema ei pea. Ja kui teised ütlevad sulle mida sa oma eluga peale peaks hakkama, siis sa võid panna kõrvataha mõned näpunäited, aga mitte nii, et sa nüüd eladki täpselt nii nagu öeldakse sulle. Tee enda elu nii huvitavaks kui suudad ja näita teiste, et sa ei ela igavat elu. Pane nad kadestama. ☺

Tahan.

Tahan nutta, tahan naerda
tahan surra, tahan elada
tahan kurvastada, tahan õnnitleda
tahan head, tahan halba
tahan vihata, tahan armastada
tahan sõpru, tahan olla üksi
tahan elu, mida saab elada; tahan, elu, mis on ära elatud
tahan seda, tahan teist
tahan kirjutada, tahan mõtelda
tahan võita, tahan kaotada
tahan olla optimist, tahan olla pessimist
tahan reaalsuses olla, tahan irreaalsuses olla
tahan sõrmikuid, tahan käpikuid
tahan põlvikuid, tahan sokke
tahan olla väljas, tahan olla toas
tahan päikest, tahan vihma
tahan suve, tahan talve
tahan sind, tahan teda
tahan olla rikas, tahan olla vaene
tahan palju, tahan vähe
tahan valget, tahan musta
tahan sinna, tahan tänna
tahan olla terve, tahan olla haige.

Järelikult tahetakse nii palju, aga saadakse ainult pool oma tahtmistest. Nii kurb, aga tõsi ;)

Armas ikka jeeah =)

Ei tea mis saab. Ma olen viimasel ajal nii kõikuv inimene - ma ei tea ise ka mida ma tahan, kord üht ja siis jälle teist. mida teha? ma ei suuda enam nii olla. Segaduses. Tahan kogu aeg endale halba. Ma ei tea miks !?! See ei ole normaalne. Oleks tore kui mind poleks. Siis oleks kõik teisti. Vaatan vanu pilte ja näen, ma ei ole seesmiselt eriti õnnelik kui väljaspoolt paistab, ma võin naerda, aga kas ma naeran üksi või koos endaga ? See on nõme, eriti siis kui sa ei tea mida teha ja kuidas olla. Eriti nõme ikkaaa.
Laul Cry for you - september, on laul, mida ma kuulan praegust koguaeg. Villand ei saa ? Ei, kuna ma ei kuula lõpus eriti sõnu, vaid hakkan mõtlema, et kõik on mõtetu, kuid samas on tore, et midagigi on. Kuulage ka ja mõelge, mõelge sellele, mis teil on ja mis ei ole ja mida saaks teha, et need olematut asjad ka olemas oleksid.


Aaa, raadio Energy fm on hää ;);)

vähemasti olete mul te olemas =)

Avasin silmad ja nägin säravalt kollast päikest, mis lummas oma eredusega kogu helesinist taevast ja mille sära lõppu ei näinud. Linnud laulsid kogu hingest kõige ilusamat viit, mida ma kuulnud ei olnud. Rohi oli ümberringi nii roheline ja samas ka nii pehme kui voodi, mis kodus ootas. See oli nii hea, nii mõnus, et oleks tahtnud, et kõik oleks võinud kesta igavikku. Ma pikutasin veel ja veel kuni kuulsin, et keegi hõikas mind. Keegi hüüdis mu nime ja oli samas ahastuses ?! See ei ole võimalik. Miks keegi peaks mind otsima ja hüüdma ? Õige, ma ju jooksin kodust ära. Aga nad ei peaks mind otsima, nad ju ütlesid, et nad ei hooli minust, et tehku ma mida tahes, et neile ei lähe see korda. Siis ma jooksingi kodust ära. Milleks mul olla kuskil, kus mind ei taheta ? Mul ongi kuskil mujal ka parem kui kodus. Ja nüüd ma siin siis olengi - kuskil metsaääres; lebotsen ja mõtlen mida ma edasi peaks tegema. Kuhu minema? Või minna koju - nad otsivad ju mind; ei ma ei lähe koju, siis nad saavad jälle sõimada ja karjutada mu üle, et kui ebavajalik ma ikka nende jaoks olen. Ma lähen parem rohkem metsa sisse, siis nad ei näe mind. Kõndisin üha enam kaugemale ja kaugemale - kuni ma ei teadnud enam, kus ma olen. Ma olen selles metsas mitmeid kordi käinud, aga see koht on mulle võõras. Nagu ma ei oleks siin kunagi käinud. Kuigi ma olen ju käinud - koos isaga. Ta õpetas mulle selle metsa kõige paremad ja saladuslikumad saladused. Aga miks mul seda kohta meeles ei ole.

Jahm. kahetsus.

Tere!
Ammu-Ammu ei ole jälle kirjutanud. On küll peas, et võiks kirjutada, aga sinnapaika see ka jäi. Aga nüüd selle-eest kirjutan.
ma tegin vea, et tookord jäin nõusse, et jahm nüüd on kõik. kahetsen, see oli viga, millest ma tookord aru ei saanud. mul lihtsalt ei olnud tuju. ma tahan aega tagasi keeada, ja öelda ei. kuigi kas see oleks midagi muutnud ? vaevalt. kõik oleks jäänud nii nagu ta praegust on. kuigi jahm. vähemasti on teada nüüd mida keegi tunneb - ja see on hea. ma tean, et ma ei saa enda tunded muuta, ma ei saa neid unustada, neid sa oled alati mu peas, eriti viimasel ajal sa mõjud mulle hästi. sa parandad mu enesetunned, kuigi me ei pruugi koosgi olla. aga sa oled minu mõttedes alati kui ma sind vajan. sa muudad kõik kuidagi teiseks. kuidagi paremaks. Tea, et ma IGATSEN SIND TOHUTULT, sest sa oled minu mõtetes. Ma loodan, et kõik läheb hästi ja me oleme varsti jälle koos. Ma ootan seda. Aga ma loodan ka seda, et teistkorda me üksteisele haiget enam ei tee. Ei, seda ma ei suuda enam taluda, ma parem suren.