Võtan telefoni.
Helistan.
Panen ära.
Enne kui
kutsuma hakkab.

Mõtteid on peas
tuhandeid.
Ükski pole see.
Ma ei tea,
mida öelda võiksin
või peaksin
Sulle.

Tahaks vaid kuulda
Su häält.
Su hingamist.
Su südamelööke.
Nendega ühes
rütmis lüüa.

Tahan olla
osa Su elust!
Just Sinu.
Ei kellegi teise.

Ma ei helista
Sulle.
Ma ei tea,
mida öelda.
Ma vaid tahaksin
kuulda
Su häält,
Su südant,
Su hinge,
Sind.

Ma vaid tahaksin
kuuluda
Su häälele,
Su südamele,
Su hingele,
Sulle!

Aga ma ei helista.
Ma ei tea,
mida öelda...