Appikene, ma kardan ikka täiega ämblikke, neid kaheksajalgseid mutukaid. Ääähhhhh... Jube. MA täiesti kangestun neid nähes ja hakkan karjuma. Appi, vahepeal ei olnud, aga nüüd jälle, appikene, ma ei suuda. Kaheksa jalga, mingi suured jalad ja siis veel mingi niit ja nad liiguvad nii ruttu, et jube. Eii saa aru, kuidas on võimalik neid pisikesi loomi küll karta. Appikene, ma eisuuda enam. Jubeee. aga tänu neile tekib armasad pandasilmad ka ja hästi rohelised silmad. Ma kardan ämblikke üle kõige. Minu ainus asi, mida ma nii kohutavalt kardan, et ma võiksin maa alla ära pugeda ja sealt ka mitte välja tulla. Ei taha neid :S aga kogun julgest ja saan nendest üle. Peab saama, see ei ole mingi takistus. ei ole juu ????