Igaüks tahab minna taevasse, aga mitte keegi ei taha surra.

Milline vaatamänguline panoraam avaneb sel päeval ! Millise vaate poole pöördun ma esimesena, etnaerda ja plaksutada ? Kõikvõimsad kuningad, kelle tõusmisest taevasse avalikult kuulutati, oigavad nüüd sügavikus koos Jupiteri enesega, kes pidi olema tunnistajaks nende tõusnule. Valitsejad, kes kiusasid taga Jumalane nime, sulavad nüüd ägedamates leekides kui need, mille süütasid vaprate kristlaste jaoks. Targad filosoofid, punastades oma õpilaste ees, kui nad koos põlevad, oma järglaste ees, kellele, nad õpetasid, et see maailm ei ole Jumala asi, kellele nad kinnitasid, et neil kas pole üldse hinge või kui neil ongi hing, siis ei naase see enam kunagi nende endistesse kehadesse. Poeedid värisedes mitte Minose Rhadamanthose, vaid Kristuse kohtunikutooli ees - on see üllatus ? Traagikanäitlejad, möigramas omaenese melodraamat, oleksid väärt kuulmist ! Kuulus sõjavankrijuht praeb oma tulerattal; atleedid ei viska hundiratast mitte võmlas, vaid leekides...