Igatsus....

Igatsust ei saa sundida ega minema tõugata. Ta tuleb ja läheb siis, kui ise tahab. Ta ei hooli sinust ega su tunnetest ega sellest, kui su süda murdub meenutades kedagi, kelleni sa ei ulatunud.
Vabastada end temast on võimatu, sest ta surub oma küünised niivõrd sügavale hinge, et rinnus on tunda tõmblevat pakitsust.
Ta on ühtaegu kurat ja ingel, kes töötavad närvilõpmete kallal käsikäes, tagudes neid vaiksete summutatud löökidega, et jõuda südameni, mille purustamine või millele halastamine sõltub täielikult neist endist.

sry, aga sa oled nii kallis mulle juba, et ma ei teaks, mis ma ilma sinuta teeksin enam:/ tean, et suht haige ja nii aga ma ei saa sinna enam midagi teha:/


Aga sõprus on tähtis, ilma sõpradeta pole sind ja mind.. ega meid... Paljud kallikesed on eemal minust, paljudega ei saa enam läbi, sest me kasvame kõik erisuunas, kuigi just nagu eile, tegime plaane, et homme teeme seda ja toda. ja tulevikus anname alati märku mis meist saanud on. Aga kas ka nüüd, kui me ei saa enam nii eriti läbi? Tahaks suht paljusi asju.. Aga nagu see tavaliselt on, tahetakse asju, mida ei saa. see viib tuju alla. aga sõbrad, kes on alati toeks, alati saad nendele kõik ära rääkida teevad lõpus rohkem haiget kui need, kellega sa koos oled olnud. kas asi on minus või nendes. miks kõik igavaks muutub? ma ei oska enam seisukohta võtta.. osad küsivad kus jäi see Kerli, kes alati naeris ja ei teinud tühjas-tähjast välja ja teais mida elust tahta ja andis ka alati häid nõuandeid? Kus ta nüüd on? Aga vastust ma ei tea isegi.. Kadus ära:D Aga kusgil sisemuses tean, et ta tuleb tagasi kunagi:))
et ärge olege kurvad naeratage ja minege homsele rõõmsalt vastu.. Ärge võtke asju liiga tõsiselt kui te teate, et see teeb pärast haiget, kuigi seda kogemust on ka vaja...

okei aitab tänaseks...:) kalli:)))
(AA)