teisipäev, 3. juuni 2008

Elu on küll pagama ilus kui osata seda ilusamast poolest vaadada :D
Ma suren nende peavalude kätte ära varsti, üldse nagu ei suuda enam.. tappev kohe. mida küll teha ?
Kõik jookseb teise asja otsa. Kuskil võiks tulla aed ka ette. Ausalt ka. See kool ja üldse. Miski ei laabu enam. Nii kopp on ees juba nendest asjadest mis toimub. Üks Asi laabub teine selleeest tuleb kohe asemele. See ei ole loogiline enam. Mida fakkkki ma peaksin nüüd tegema?
appikene. "Kärva ära. Tegelt ka...Muudki longd ja virised ja vingud. Muud nagu teha ei oskaki:D" nii tühja ja nii mõtetu ja ma ei tea mida veel eksjuu peab ära tegema, et tähelepanu saada. Jänes olen. Vot mis ma olen. Aga Pohhh, ma ei viitsi enam. Mõttetu :D

Aga see lause:
Ma armastan reisida gloobusel, unistades sattuda võimalikult ägedadesse äärelinnade lõbustustele, mis annavad natuke naudingut
Ma Lihtsalt armastan seda lauset, nii sügavamõtteline. Võta seda kuidas tahad. Seda lauset nägin ma unes ja uskumatu, see jäi mulle meelde. See on nii lahe ja ilus lause. Ma armastan seda lauset. Sellel on ka kusjuures mitu tähendust. :D

Aa.. varsti on üks lahe päev. :)

Elu on ilus =)
Armastan teid kallikesed ;)

Kommentaare ei ole: