Tahaks öelda sulle „Armastan sind!“ , kuid ma ei suuda. Lihtsalt ei suuda. Olen mõelnud selle üle, aga vastust ei leia. Mõtlesin päevi selle üle, et miks ma ei suuda sulle öelda, et armastan sind. Mis on selles sõnas nii keerulist. Või on asi selles, et ma ei ole valmis selle jaoks? Või ei ole aeg õige? Või sina? Või hoopiski mina? Nii palju küsimusi ja nii vähe vastuseid.

Aga täna ma taipasin, miks ma ei julge seda öelda. Asi on lihtne. Asi ei ole üldse sinus vaid hoopis minus. Ma ei ole kellekile öelnud, et ma armastan teda. Vaid ainult kirjutanud. Aga ütlemisel ja kirjutamisel on väga suur vahe. Sest kirjutades võib öelda seda ükskõik kellele. Aga suuliselt sa seda nii lihtsalt ei ütle. Siis on asi keerulisem. Aga jah, ma ei ole kellekile öelnud, sellepärast, et ma ei saa seda öelda. Kuidas ma saan kellekile öelda, et ma armastan teda kui ma ei armasta ennastki. Imelik on seda öelda, aga see on järeldus kuhu ma jõudsin. Karm? Võimalik, kuid selle eest tõsi. Kuidas sa ütled kellekile, et armastad teda kui ennast mitte. Nii ei saa ju? Ei saa ju? Või saab? Jälle need küsimused! Ma vihkan küsimusi. VIHKAN!!! Kuidas sa aru ei saa? Ma tean, et olen loll ja nii. Aga ikkagi. Ma ei taha olla eriline. Ma tahan olla mina ise? Ma ei saa aru. Mis toimub? Mind on röövitud. Mind RÖÖVITI!!! Minu mina on kadunud. Ükskõiksus on mind vallutanud. Ei saa aru? Kahju. Ma ei saa ise ka aru. Lootsin, et sa saad aidata. Pole hullu. Küll ma leian end üles. Midagi on puudu. Misasi? Miks on loodud küsimused? Kui neid ei oleks, ei oleks ka nii palju mõtlemist. Asi oleks teisiti. Asi oleks lihtsam. Ei taha nii, see ei sobi. Mingi elujulm. On üks mõte, siis see jookseb teiseks ja siis kolmandaks ja nii edasi. See ei ole aus. Ma ei taha seda. See on segaduse ajav moment. Mida tahaks vältida. Millest ei tahaks juttu teha. Aga peab. Peab ennast arendama. Ennast lahti tegema. Aru saama, mida sa tahad. Või täpsemalt mida su hing tahab. Asi on sõna otseses mõttes halb.

Jee, ma olen negatiivne inimene. Vähemasti selgub ju nii. Või mis? Ma ei ole see, kelleks sa mind pead. Ma ei ole tore, armas, sõbralik inimene. EI OLE!!! Kuidas on võimalik, minus sellist asja nähakse. Ma ei ole. Ma võin olla pealt näha tõesti. Aga ma ei ole. Ma ei suuda olla tore, armas, sõbralik ja abivalmis inimene. Ma ei taha olla. Ma ei taha toetuda kellestki. Ma tahan olla mina ise. Ma ei taha, et minu eest otsustatakse ja tehakse asju. Mis tõesõna, ei ole kellegi teise asi. See on minu asi. Ma tahan olla mina ise. Ma tahan teha VIGU ja neist ÕPPIDA. Kas sellest on tõesti nii raske aru saada? On või? Kuidas ma peaksin seda sulle selgeks tegema, et ma tahan kogeda uusi kogemusi. Ja neist midagi uut õppida. Ma tahan. Ausalt ma ei suuda. See on raske. Ma tahan karjuda. KARJUDA! Midagi on paikast ära. Ma unustan ennast ära. Ja palun, kui juba mina ennast ära unustan, siis unusta sina mind ka ära. Mõttetu on nii elada. UNUSTA MIND ÄRA !!! Miks sa seda teed? Ma ei ole seda väärt. Unusta mind! Palun. Ma ei taha nii. Ma ei taha haiget saada, veel vähem ma tahaks sulle haiget teha.

Pole tuju. Tuju on NULL. Saa aru. Ma olen vastik. Ma ei taha olla nii üht kui teist. Ma vajan rahu.

Tänan.

Nutt.

Täna, teisipäeval oli päev hästi tore.

Kuigi on luuletus, mis lihtsalt tõi pisara silma, eriti siis kui loed seda kõva häälega ja kujutled, et sa loed seda kellegile, kes ei ole enam meiega. Kellegagi, kes on läinud, keegi, kes jääb meie südamesse. Kujutle, et seal on kõik tema perekond. Kõik. Ja nad kuulavad sind. Ja tahavad kuulda tema kohta veel viimast korda midagi ilusat, mis jääb neile meelde temast. Temast, kes tegi meie tujud heaks, kui need olid muutunud halvaks. Raske, kui näed kedagi nutmas ja sa pead olema tugev, et seda neile ette lugema. Read, mida sa õppisid terve eelmine õhtu pähe. On nüüd segamini. Kardad, et midagi läheb untsu ja need, kes sind kuulavad, hakkavad sind vihkama. Sa oled nende ees. Sa vaatad neid ja siis viskad veel viimase pilgu paberile. Sa ei näe sõnu, vaid ennast lapsena, kui sul oli tore. Ja siis näed vilksamisi ka seda, kelle pärast te kõik olete siia kogunenud. Ja siis sa suled silmad, tuleb hääl, mis lausub neid sõnu, kuid ei ole sinu häälega. Vaid hääl, mida kõik teised kuulevad on tema omad. Me kuuleme ta häält täna viimast korda.

"Mul oli kunagi sõber
ja sõbrast sai rohkem kui sõber
ja sõprusest rohkem kui sõprus
ja siis peatus aeg
ja liivakell pöörati ringi,
suvest sai sügis,
sügisest talv
ja armastusest vaid ootus,
millel ei tulnudki lõppu
ja elust sai üks suur lava
ja puudest ja majadest ja inimestest
said lavale dekoratsioonid
ja minust sai halb näitleja,
kes ei oska mängida maha
üht äärmiselt lihtsat osa,
kõige lihtsamas etenduses,
ei oska mängida õnneliku inimest!
Palun ärge olge kurvad. Ma jään alati teiega kokku!"

Ja siis ta kadus. Kadus. Aga ta häält ja tema lõhna oli hästi tunda. Nii soe ja mõnus tunne nagu ta oleks ikka meiega. Tunnen puudust, kuigi ma hetk tagasi olin koos temaga. Viimane lause mida kõik koos endamisi ütlesid, oli: "Me jääme alati sinuga, sest sina jääd ju koos meiega!"
Siis vaatasid kõik üksteisele otsa ja mõtetes küsisid:"Kas ma ei olnud ainuke?"


Ei, tegelt on täna ikka väga tore päev. Sai korvpalli ja jalgpalli taotud koos Janariga. Ainult kahju on tast praegu :/ nuuks. Aga elab üle. Peab elama. (: Muidu oli tänane päev sjuppeeer.

Aga homme juuksurisse ja siis hakkab nalja saama:D
vot, aga mida. ütlen alles homme :D
sauki muahh (AA)

Raske on kirjutada tundeid paberlile, sest neid on võimatu seletada. On mida seletada, aga kust alustada ja kuidas lõpetada.
Oli mingi päev (täpsemalt oli vist teine märts 2008 aastal) kui ma sind esimest korda kommenteerisin. Ma ei tea, küll miks me varem suhtlema ei hakanud, noo mina sel põhjusel, et nagu ma arvasin, et sa oled tunduvalt vanem kui sa tegelikult oled ja ma arvasin ka seda, et sa elad kusgil teises Eesti otsas, mitte siin samas lähedal. Mis on muidugi tore. Ja siis hakkasime kokku saama. Mina, sina, Gerli ja Aive ka. Alguses olid mingi küsimustefoorum ainult (: Ja mingil hetkel, ma ei oska öelda, mis mulle pähe kargas, jalutasin minema (äkki hirmu eest). Ja nii kaks õhtut järjest. Ma tõesti ei olnud uueks suhteks valmis. Kartsin haiget saada ja siis kui Aive ütles, siis ma kohe vastu, midagi mõtlemata, et võta ta endale. Ma ei jõua, ma ei suuda. Ja nii kahjuks, kui see ka ei olnud kaks õhtut järjest. Aga õnneks või kahjuks, ei juhtunud seda mida ma ütlesin. Kolmandal õhtul, kui ma minema läksin, ja te autoga järgi tulite ja ma mitu korda maha kukkusin ja Gerli ja Aive rääkisid minuga. Ja sina läksid auto juurde tagasi. Lööduna? Ja siis ma ei tea mis juhtus, aga kõik muutus - ühehetkega. Siis nad hõikasid, et oota. Ja siis ma ei tea. Segadus oli ülekõige, mis sel hetkel valdas. Ja see, et ma koos teiega ikka tulin - oli tore. Kusjuures, ei kahetse ka, sest midagi ei ole kahetseda. Ja nii edasi, oleme praktiliselt iga päev kokku saanud. Ja mida rohkem ma sinuga nagu koos olen, seda kindlam tunne mul on. Aga kõik on hea - (mis hea?) super ikka (:
Tore, et ikka sinuga tuttavaks sain ja me ikka nagu koos oleme. Sa ikka nagu kallis - ülikallis mulle (:
muahhh =)

Tore aeg on käes =)

Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kes sa oled, vaid seepärast,
kes mina sinu seltsis olen.
Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast,
kuhu sa oled jõudnud,
vaid ka seepärast, kuhu mina sinuga jõudnud olen.
Ma armastan sind seepärast,
et sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus,
et mind paremaks muuta,
ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus,
et mind õnnelikuks muuta.
Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta,
ainsagi sõnata, ainsagi viipeta.
Sa oled teinud seda, olles sina ise.


Ma olen see, kes ma olen kuigi see ei pruugi sulle meeldida. Ma tõesti olen isekas ja nii, aga ma mõtlen ikkagi alati ka teiste peale - eriti sinu, ma ei taha sulle haiget teha. Ja ma ei tee ka. Ma luban. See ei oleks mina. Kui keegi midagi peaks ütlema, midagi, mida sa uskuda ei taha, siis küsi. siis saad teada, kas see on tõsi. Ja küsimuse esitamise ajal vaata talle silma - loe silmades kas ta valetab või ei. Ja nii näedki. See pole alati nii. Ära usu alati teisi. See ei tule kasuks vaid hoopis kahjuks. Vabandust - kui riivan kedagi, kedagi, kes ei ole seda väärt. Keegi, kes on tore ja hea. Keegi, kes sa aru, või tegi näo, et sai aru, mida ma tunnen. Keegi, kellest ma hoolin - hoolin natuke rohkem kui sõber. Ja sõbrast natuke rohkem kui sõbrast. Keegi - keda ma usaldan, keegi, kes ei teeks nimelt halba. Keegi, kes on kõik. Keegi, kelle jaoks ei ole sõnu. See keegi on see, keda ma armastan.

Jeeah =) jälle uus jutt. Uskumatu, aga tuli kihk peale. Ja alati kui tuleb peale siis peab panema kirja need read, mida sa sel hetkel mõtled. See on tore ja vabastav. A õige, siia ei ole saanud kirja mitte ühtegi rida eelmisest nädalast.


muahh ja kallid teile (KL)

jeeah:D
mu tuju oli hommikul super SUPER ja nüüd on jummala sitt :@
maha ma ta raisa löön.
ausalt ka . nii ei tohi teha. tapab mu ära - ma ei taha nii .D:
tegi töö ja ma sain alles viis minta ennem teada VIIS .
ta ei ole loogiline. kirjutasin ka töö alla, et tööst tuleb teatada vähemasti üks päev ennem.
ta vastas et ta ütles eile:D
naer.
miks ma ei kuulnud.
:D

Nunnununnu:D
jeeahh ::

mul on väga tore see aeg olnud. Kuigi ma olen asjadest saanud viimasena teada. :S pole lasknud end sellest eriti häirida. olen eluaktiivne nagu viimasel ajal. proovige vaid mind muuta. nuu räägin ka palju. jeeah ma tean. saa üle. nunnu::D
nagu elu meeldib see mis minuga praegust toimub. täna juba teine MÄRTS - USKUMATU juu :D
suur IMEE:D
naer, ma ei saa, kõik mida ma mõtlen hetkel, läheb siia kirja . naer:D
ma tean ma ülten iga teise sõna järele naerrr :D sry - kui ei meeldi. TUNNEN KAASA :D järgmine fraas mul :D
on ülitore olnud viimasel ajal numpsikudega. ülikallid ikka te mulle olete :D
aga mis siin enam. kui jälle midagi küsida või millegi järgi vajadust on - siis küsige .
a kusjuures - mul tekkib varsti uus jutt ka :D
loodan, et kehv ei ole:D

SAUUKKIIIIII - musi ja kalli teile (KL) muahhh:D